Loomingu Raamatukogu (LR) 1965a. Nr. 44-46
"Homo faberit" on nimetatud looks õnnetust Oidipusest meie päevil. Oidipuse loo mõte peitus selles, et püüd põgeneda oma saatuse eest on tulutu; selline püüd on omane homo faberile, kes usub, et inimene on igasuguste hierarhiate tipp ning võib elu kontrollida ratsionaal-loogiliste kaalutluste ja tehniliste saavutustega. "Homo faberi" peategelane Walter - kodutu, mitte millessegi kiindunud modernse ajastu inimese sümbol - uskus samuti ratsionaalsete kaalutluste võidukäiku ning statistikaisse, faktidesse; "Inimene planeerib" (lk 92). Walteri saatus oli tõdeda, et elu juhib juhuslikkus. Juhuslikkus ongi meie saatus. Oidipus põgenes oma arvatavate vanemate juurest, et pääseda oraakli õõvastavast ennustusest tappa oma isa ning abielluda enda emaga, kuid just sel viisil - põgenedes - sattuski ettemääratud saatuse keerisesse. Walter, hoolimata külmast kaalutlusest, et tema nooruspõlve armsal Hannal oleks mõttekam teha abort, kui naine rasedaks jääb, kohtub rea kokkusattumuste tagajärjel oma tütrega, kellest midagi ei tea, ning astub temaga intiimsesse suhtesse, tõenäosusest ja statistikast polnud mingisugust kasu. Nii Oidipuse põgenemise kui ka Walteri homo faber-liku veendumuse, et inimene on looduse kuningas, ebaõnnestumine kannavad endas ideed, et inimlikud väärtused ja arvamused on suhtelised. Tõenäosus ei aita inimesel mõista jumalikku-juhuslikku maailma. Oma surivoodil tõdeb Walter: „Elu ei ole aine, seda ei saa tehnikaga allutada“.
Oidipuse nimi tähendab kreeka keeles 'paistes jalgadega'. Laios sidus vastsündinul Oidipusel jalad kokku ning andis ta karjusele, et see viiks kurja saatusega imiku mäele surema. Samamoodi on nimega mänginud M. Frich, kas tahtlikult või mitte, - walter mitty on ingliskeelne väljend sõnale 'unistaja'. Walter oligi unistaja sõna traagilisemas mõttes - väärveendumus elu kontrollitavusest tegi tema elu üsnagi mõttetuks, lõpuks polnud tal midagi (lk 117 "Ma ei poolda enesetapmist, see ei tee ju seda olematuks, et oled maailmas elanud, ja sel tunnil soovisin ma - mitte iial elanud olla!"). Juhuslikkuse teinekordne võit, kui Sabeth suri, kuigi ussi nõelanutest pidid surema vaid nii vähesed, avab Walteri silmad juba põhjalikumalt. Kõik, elutraagika, inimlikud hirmud, mis ei hooli tõenäosusest, ebakindlus, jõudis temani palju hiljem. Koos nendega ka silmad ilu nägemiseks - kui õnnelik oli ta Kuubal teose lõpus. Ta lihtsalt nautis pisiasju – sigareid, napsu, ilusate naiste selgade vaatamist, tuult nahal, vett. Just siis, kui Walter maovähiga haiglasse pandi, oli ta võimeline elama inimlikult, homo ludens-likult. Lõppude lõpuks on kõik siiski mäng. Mõttetu, loogikale allumatu mäng.
Eva Elise Oll, www.vanaraamat.ee
"Homo faber" www.vanaraamat.ee veebipoes
"Homo faberit" on nimetatud looks õnnetust Oidipusest meie päevil. Oidipuse loo mõte peitus selles, et püüd põgeneda oma saatuse eest on tulutu; selline püüd on omane homo faberile, kes usub, et inimene on igasuguste hierarhiate tipp ning võib elu kontrollida ratsionaal-loogiliste kaalutluste ja tehniliste saavutustega. "Homo faberi" peategelane Walter - kodutu, mitte millessegi kiindunud modernse ajastu inimese sümbol - uskus samuti ratsionaalsete kaalutluste võidukäiku ning statistikaisse, faktidesse; "Inimene planeerib" (lk 92). Walteri saatus oli tõdeda, et elu juhib juhuslikkus. Juhuslikkus ongi meie saatus. Oidipus põgenes oma arvatavate vanemate juurest, et pääseda oraakli õõvastavast ennustusest tappa oma isa ning abielluda enda emaga, kuid just sel viisil - põgenedes - sattuski ettemääratud saatuse keerisesse. Walter, hoolimata külmast kaalutlusest, et tema nooruspõlve armsal Hannal oleks mõttekam teha abort, kui naine rasedaks jääb, kohtub rea kokkusattumuste tagajärjel oma tütrega, kellest midagi ei tea, ning astub temaga intiimsesse suhtesse, tõenäosusest ja statistikast polnud mingisugust kasu. Nii Oidipuse põgenemise kui ka Walteri homo faber-liku veendumuse, et inimene on looduse kuningas, ebaõnnestumine kannavad endas ideed, et inimlikud väärtused ja arvamused on suhtelised. Tõenäosus ei aita inimesel mõista jumalikku-juhuslikku maailma. Oma surivoodil tõdeb Walter: „Elu ei ole aine, seda ei saa tehnikaga allutada“.
Oidipuse nimi tähendab kreeka keeles 'paistes jalgadega'. Laios sidus vastsündinul Oidipusel jalad kokku ning andis ta karjusele, et see viiks kurja saatusega imiku mäele surema. Samamoodi on nimega mänginud M. Frich, kas tahtlikult või mitte, - walter mitty on ingliskeelne väljend sõnale 'unistaja'. Walter oligi unistaja sõna traagilisemas mõttes - väärveendumus elu kontrollitavusest tegi tema elu üsnagi mõttetuks, lõpuks polnud tal midagi (lk 117 "Ma ei poolda enesetapmist, see ei tee ju seda olematuks, et oled maailmas elanud, ja sel tunnil soovisin ma - mitte iial elanud olla!"). Juhuslikkuse teinekordne võit, kui Sabeth suri, kuigi ussi nõelanutest pidid surema vaid nii vähesed, avab Walteri silmad juba põhjalikumalt. Kõik, elutraagika, inimlikud hirmud, mis ei hooli tõenäosusest, ebakindlus, jõudis temani palju hiljem. Koos nendega ka silmad ilu nägemiseks - kui õnnelik oli ta Kuubal teose lõpus. Ta lihtsalt nautis pisiasju – sigareid, napsu, ilusate naiste selgade vaatamist, tuult nahal, vett. Just siis, kui Walter maovähiga haiglasse pandi, oli ta võimeline elama inimlikult, homo ludens-likult. Lõppude lõpuks on kõik siiski mäng. Mõttetu, loogikale allumatu mäng.
Eva Elise Oll, www.vanaraamat.ee
"Homo faber" www.vanaraamat.ee veebipoes
No comments:
Post a Comment